Kutaisi-Tskaltubo

Mõned kannatamatud lugejad on uurinud,et mis minust saanud on, et ei kirjuta teine üldse ....No vaadake, pole ju midagi eripärast vahepeal juhtunud.Olen käinud küll mitu korda teatris ja vahepeal on toimunud mõned huvitavad asutuse peod,aga mis neist kirjutada, jääte veel uskuma,et meil on siin üks lust ja lillepidu. Ei ole nii.Oleme ametlikud ja praktilised.See tähendab,et pidudest ja ooperist tuleb üks järgmine peatükk, sest...

olen ikka veel Kutaisi ja Tskaltubo (tegelikult ütlevad grusiinid tskhhhaltubo, ja see kjahhhh koos on nagu köhataks kurku puhtaks) visiidi mõju all. Ja muljed vajavad kiiret fikseerimist,muidu kaovad.

Pildil on Kutaisi peaväljak Davidi kujuga,taustal ooperiteater.

Kutaisi on suuruselt teine linn Gruusias ja ajalooline pealinn.Asub ta Imereetias ja on ühtlasi Imereti piirkonna pealinn.David Agmashenebeli ( kuningas David Ehitaja) ajal 12.sajandi algul sai pealinn Tbilisist Kutaissi toodud ja Davidi lapselapse-kuninganna Tamari ajal oli seal täielik õitseng.Üldiselt usuvad mõned mütoloogiast hõlmatud ajaloolased,et just Kutaisis elas Vana-Kreeka kuningas Aetes ja tema tütar oli Medea,kes ju selle kuldvillakuga mäletatavasti sebis.Pärast kannatas... Lugege ise sellest täpsemalt palun.Siin oli Kolhiida keskus või Kolhis. Gruusia iseenesest on ju Kolhiida ja Ibeeria liit,millele liitusid/liideti sõjakad kaukasuse mägilaste hõimud.

Ühesõnaga.Kutaisi oli minu jaoks kogu aeg olnud üks sihuke kentsakas läbisõidulinn,kus ei ühtegi korralikku hotelli ega ilusamat restorani. Vaid mõned kultuurimälestised siin ja seal, aga muidu igav. Nüüd oli mul siis aega veidi ringi vaadata.Ja täitsa ise!Kõigepealt käisin ära 10 km linnast väljas asuvas Nõukogudeaegses kuurortlinnas Tskaltubos.Linn on ju iseenesest ilus,kujundatud pargid,aga kangesti räämas ja käestlastud.Linnas on kümmekond amortiseerunud sanatooriumi,millest mõnedes elavad põgenikud.Peamiselt eelmise sõja-aegsed.Nukker värk.Lootust ja päikesekiirt inimeste nägudel seal suurt ei näe.Mõned on siiski tööd saanud ja olenevalt professioonist saavad töötada näiteks ainsamas suures vesi- ja mudaravilas.Pargis võite näha imeliselt korras hoitud seltsimees Koba büsti ja selleni viivat kaunist pargiteed.Samas, 100 meetrit eemal on selline Vana-Kreeka -Nõukogude pioneeri stiilis imelik kuju,millel laguneda lastud.Eks näitab ju ka see attituudi....

Kui pargis edasi kõndida, jõuate Allika nr 6 juurde.Just selles armastas Koba mulistamas käia.Oletasin,et saan seal mineraalveekest juua ja läksin majakese manu,kui juba tuli jooksuga vanake,kes kohe sai aru,et tahan minna ju peaarsti juurde.Pidin siis olema ametlik.Peaarst näitas mulle ette kõik basseinid mis neil on,jutustas lähiaja plaanidest,kuidas remont kohe tuleb ja kõik saab olema vägaväga ilus.Basseinid kahhelkividega kaetud,kõik renoveeritud.Nii et olen igati teretulnud mulistama umbes 3 kuu pärast,kui kõik lausa kiiskab. Ja siis veel kuulsin täielikku loetelu haigustest,millest selles ravilas pärast 10-14 päevast hoolikat ravikuuri lahti saab.Pean nentima,et mul tundusid olevat kõik need haigused,vähemasti mõningased sümptomid, kui ehk eesnäärme suurenemine ja tugev podagra välja arvata.Muidugi sain ma kaasa palju buklette ja kohustuslikku materjali, mida lubasin oma eurooplastest rikaste kolleegide hulgas levitada.

Peaarstil oli silmnähtavalt kahju minust lahkuda.Olgu öeldud,et minuga kohtudes ütles ta juba,et mu nägu tuleb talle tuttav ette...

Kutaisis võtsin takso,et sõita Gelati kloostrisse.Gelati kompleksis asub üks Gruusia kolmest tähtsaimast peakirikust ehk Neitsi Maarja kirik.Ehitatud mõistagi Davidi ajal.David on ka sellesse kirikusse väidetavalt maetud.Kirikus asub ainus säilinud fresko,kus David Ehitaja olla elusuuruses kujutatud.Sain rahulikult ise ringi vaadata ja klõpsida välguta pilte küll laefreskodest,küll altarifreskost,kus Neitsi Maarja jeesukesega kaunilt kujutatud on.Vaid vahepeal vaatasid rõdudelt mu poole alla diskreetsed mungad,aga kadusid kohe.Kuid nad ei vangutanud halvustavalt päid ega laksutanud keelt... Tundsin end hästi, olin teretulnud.Kirikus oli sulnis rahu ja mõnusalt raske vahalõhn.Väljas ilusad Imereti künkad õitsvate kirssidega ja siravsinine taevas.Mõtlesin korraga teie kõigi peale, et kuidas teil seal Eestis läheb.Minul oli sellel hetkel justkui hästi.

Nii sõitsingi oma truu taksojuhiga Kutaisi poole tagasi.Ei,Motsameta kloostrisse ei tahtnud ma minna,ehkki taksojuht seda mulle soovitas.Olin ju seal kõigest aasta tagasi käinud.Ja järsku oleks sealne püha isa mind jälle sundinud altari kõrvalt käikudest läbi ronima....

Soovisin hoopis oma transportimist kõige uuema hotelli juurde,millest taksojuht mulle pajatas.Ja kas teate,ongi Kutaisis lõpuks hotell,mida julgen teilegi soovitada.Nimeks Bagrati.Tutvusin hotelli restorani inspekteerides peadirektoriga,kes mulle lahkesti luksnumbreid,sviite ja hotelli lisavõimalusi tutvustas.Jällegi pidin võtma oma õlule raske,samas meeldiva kohustuse toimetada sinna kõik oma eurooplastest kolleegid,kes vähegi Lääne-Gruusiasse juhtuvad.Lubasin,sest lubada on ju meeldiv.

Mida öelda-olin lausa üllatunud.Kutaisi on teel paranemise suunas.Muudkui restaureerivad ja ehitavad.Ja kena kaubanduskeskus on neil ka,kus ringi kõndisid sama üllatunud inimesed,kui minagi.Ja siis sai kell seitse ja mind korjati auto peale.Sõit läks tagasi Tbilisi poole.Koju jõudes omandasin 20 maamuna( Tskaltubo kanade toode),mitu kilo mett ( Tskaltubo ja Sataplia mesilaste ühistoode) ja veidi äädikastunud veinist läbiligunenud seljakoti ( firma Carlton toode).