Natuke aige

Olin eelmisel nädalal enamvähem hästi töö juures vaatamata suurele stressile vastu pidanud.Reedel suure kolleegidele mõeldud lahkumispeo maha pidanud.Tundsin,et kurk kuivab kuidagi imelikult ja kõrvus kohiseb nagu hakkaks gripp.
Ja laupäeval ärkasingi täisa palaviku moodi tundega.Kes teab,mis tunne on olla palavikus,kui väljas on 30 kraadi ja päike? Ilge,eks.No ei saa ju ainult lesida ja teed juua.On motoorne rahutus,mis viib õue umbrohtu kitkuma ja vahepeal poodi jooksma.Ja siis kui sõbrad kutsuvad,siis tomatisuppi sööma minema.Mis siis,et higi lahmab seljas kogu aeg...
Et täna,so. pühapäeva hommikul rannailma minu akna vahelt ei paistnud, õhutasin Etu endaga turule kaasa tulema.Turult tõin lihahaamri ja uue vakstu.Nüüd on mu trepilauakesel imeline rohekas vakstu.
Ilm kisub pilve.Järsku tahab kärgatusega vihma teha?

Viimane augustipäev Tbilisis

Käes on augusti viimane päev.Õues on jälle lämbe.Haiseb roiskuvate viigimarjade järele.Naabri puult kukuvad need pots ja pots minu õue.Trepipealne lamp on läbi põlenud,aga uut ei viitsi ise hakata sebima.Väsind olen.
Sai hommikuse romgiga Kobuletist tuldud.Vinge rannapuhkus.Sain ujuda ja päevitada ja magada.Tegelikult põletasin enda õlad järjekordselt ära.Selg ka pisut kange.Hea vhemalt,et soome kolleegid tõid mulle Kipukoukku, selle massaazhijuraka.Saan ise oma selga nukistada.
Töö juures nutsin vihast ja jõuetusest.Raisk, pidin jälle mõnede tüüpide plaanide ees alla vanduma.

Augusti lõpp 2009 Tbilisis

Vaatasin oma eelmist sissekannet.Olin selle teinud maikuus.Kui jube!Justkui midagi ei olekski vahepeal juhtunud ja ei kuskil käinud.See pole siiski nii.
Olen olnud ju kaks korda Eestis.Laulupeolgi käidud,ema sünnipäev ära peetud,kodumaal väikese LooreLee sünd ära oodatud...Nii et, täitsa palju on toimunud ja juhtunud.

Meil siin Gruusia pealinnas on suhteliselt rahulik-kohalikud inimesed puhkavad.Kes mere ääres,kes mägedes.Üritatakse veel viimaseid nädalaid laste kopse värske maaõhuga rikastada,kuni nad jälle sellesse saastatud linna küüditakse.Tööl seisavad ees ärevad ja kiired ajad.Ootame juurde umbes 100 töötajat, ja vahetult enne seda saadame ära 100.Mis te arvate,kelle töökate ja väikeste käte alt kõik need dokumendid läbi käivad? Õige! Minu...

Oeh, enne seda kõike kulub ära üks pikk nädalalõpp Musta mere ääres.

Minu inimesed

Nii.Mul olid siin mõned Eesti inimesed eelmisel nädalal külas.Neile koostati spetsiaalne programm

Kõigepealt käisid Eesti inimesed kohustuslikul pealinna-tuuril.See päev oli raske.Keegi meist polnud kaua käinud üle 10 kilomeetri jalgsi. Õnneks oli mõni kraad üle 20.Seejärel suunati Eesti inimesed Uplistsikhe koobaslinna ekskursioonile.Tagasiteel peatuti Mtskhetas ja Jvaris.Üllatuseks viidi Eesti inimesed ka kõrgele künkale,kus polnud isegi Piret varem käinud.Sellest järgmisel päeval läksid Eesti inimesed Kahheetia tuurile.Õnneks seal neil palju jaögsi polnud vaja käia.Ja samal õhtul viis takso Eesti-inimesed Batumi rongi peale.Nägin neid alles neljapäeva hommikul uuesti.Olid oma sõnade kohaselt väsinud, kuid õnnelikud.Ka pisut päevitanud.Lubasin neil neljapäevaks Tbilisisse jääda. Aga.Reedeks olin jälle neile autojuhi koos autoga tellinud.Auto viis neid Kazbekki. Eesti inimesed tulid Kazbekist tagasi ja ütlesid et neile meeldis.Vaatasime pärast piltidelt et kangesti lumine oli. Ja öösel sõitsidki Eesti inimesed jälle tagasi Tallinna. Nüüd on maja jälle tühi ja kellelegi ei ole süüa teha.

Panen mõned pildid üles. Need on Uplistsikhe külastusest ja hinkaalide söömisest.Selle viimasega tulid Eesti-inimesed juba väga hästi toime.Sõid ilma noa ja kahvlita ja maitsev puljong luristati hinkaalist ühe tõmbega ära.

Sooviksin Eesti inimestele edasi anda ka naabrimees Deimuri tervitused,kes ütles taaskord,et üle kõige meeldivad talle Eesti inimesed ja et kõige ilusamad linnad maailmas on Tallinn ja Kohtla-Järve. Et tema oli nooruses seal ja tema juba teab.

Kutaisi-Tskaltubo

Mõned kannatamatud lugejad on uurinud,et mis minust saanud on, et ei kirjuta teine üldse ....No vaadake, pole ju midagi eripärast vahepeal juhtunud.Olen käinud küll mitu korda teatris ja vahepeal on toimunud mõned huvitavad asutuse peod,aga mis neist kirjutada, jääte veel uskuma,et meil on siin üks lust ja lillepidu. Ei ole nii.Oleme ametlikud ja praktilised.See tähendab,et pidudest ja ooperist tuleb üks järgmine peatükk, sest...

olen ikka veel Kutaisi ja Tskaltubo (tegelikult ütlevad grusiinid tskhhhaltubo, ja see kjahhhh koos on nagu köhataks kurku puhtaks) visiidi mõju all. Ja muljed vajavad kiiret fikseerimist,muidu kaovad.

Pildil on Kutaisi peaväljak Davidi kujuga,taustal ooperiteater.

Kutaisi on suuruselt teine linn Gruusias ja ajalooline pealinn.Asub ta Imereetias ja on ühtlasi Imereti piirkonna pealinn.David Agmashenebeli ( kuningas David Ehitaja) ajal 12.sajandi algul sai pealinn Tbilisist Kutaissi toodud ja Davidi lapselapse-kuninganna Tamari ajal oli seal täielik õitseng.Üldiselt usuvad mõned mütoloogiast hõlmatud ajaloolased,et just Kutaisis elas Vana-Kreeka kuningas Aetes ja tema tütar oli Medea,kes ju selle kuldvillakuga mäletatavasti sebis.Pärast kannatas... Lugege ise sellest täpsemalt palun.Siin oli Kolhiida keskus või Kolhis. Gruusia iseenesest on ju Kolhiida ja Ibeeria liit,millele liitusid/liideti sõjakad kaukasuse mägilaste hõimud.

Ühesõnaga.Kutaisi oli minu jaoks kogu aeg olnud üks sihuke kentsakas läbisõidulinn,kus ei ühtegi korralikku hotelli ega ilusamat restorani. Vaid mõned kultuurimälestised siin ja seal, aga muidu igav. Nüüd oli mul siis aega veidi ringi vaadata.Ja täitsa ise!Kõigepealt käisin ära 10 km linnast väljas asuvas Nõukogudeaegses kuurortlinnas Tskaltubos.Linn on ju iseenesest ilus,kujundatud pargid,aga kangesti räämas ja käestlastud.Linnas on kümmekond amortiseerunud sanatooriumi,millest mõnedes elavad põgenikud.Peamiselt eelmise sõja-aegsed.Nukker värk.Lootust ja päikesekiirt inimeste nägudel seal suurt ei näe.Mõned on siiski tööd saanud ja olenevalt professioonist saavad töötada näiteks ainsamas suures vesi- ja mudaravilas.Pargis võite näha imeliselt korras hoitud seltsimees Koba büsti ja selleni viivat kaunist pargiteed.Samas, 100 meetrit eemal on selline Vana-Kreeka -Nõukogude pioneeri stiilis imelik kuju,millel laguneda lastud.Eks näitab ju ka see attituudi....

Kui pargis edasi kõndida, jõuate Allika nr 6 juurde.Just selles armastas Koba mulistamas käia.Oletasin,et saan seal mineraalveekest juua ja läksin majakese manu,kui juba tuli jooksuga vanake,kes kohe sai aru,et tahan minna ju peaarsti juurde.Pidin siis olema ametlik.Peaarst näitas mulle ette kõik basseinid mis neil on,jutustas lähiaja plaanidest,kuidas remont kohe tuleb ja kõik saab olema vägaväga ilus.Basseinid kahhelkividega kaetud,kõik renoveeritud.Nii et olen igati teretulnud mulistama umbes 3 kuu pärast,kui kõik lausa kiiskab. Ja siis veel kuulsin täielikku loetelu haigustest,millest selles ravilas pärast 10-14 päevast hoolikat ravikuuri lahti saab.Pean nentima,et mul tundusid olevat kõik need haigused,vähemasti mõningased sümptomid, kui ehk eesnäärme suurenemine ja tugev podagra välja arvata.Muidugi sain ma kaasa palju buklette ja kohustuslikku materjali, mida lubasin oma eurooplastest rikaste kolleegide hulgas levitada.

Peaarstil oli silmnähtavalt kahju minust lahkuda.Olgu öeldud,et minuga kohtudes ütles ta juba,et mu nägu tuleb talle tuttav ette...

Kutaisis võtsin takso,et sõita Gelati kloostrisse.Gelati kompleksis asub üks Gruusia kolmest tähtsaimast peakirikust ehk Neitsi Maarja kirik.Ehitatud mõistagi Davidi ajal.David on ka sellesse kirikusse väidetavalt maetud.Kirikus asub ainus säilinud fresko,kus David Ehitaja olla elusuuruses kujutatud.Sain rahulikult ise ringi vaadata ja klõpsida välguta pilte küll laefreskodest,küll altarifreskost,kus Neitsi Maarja jeesukesega kaunilt kujutatud on.Vaid vahepeal vaatasid rõdudelt mu poole alla diskreetsed mungad,aga kadusid kohe.Kuid nad ei vangutanud halvustavalt päid ega laksutanud keelt... Tundsin end hästi, olin teretulnud.Kirikus oli sulnis rahu ja mõnusalt raske vahalõhn.Väljas ilusad Imereti künkad õitsvate kirssidega ja siravsinine taevas.Mõtlesin korraga teie kõigi peale, et kuidas teil seal Eestis läheb.Minul oli sellel hetkel justkui hästi.

Nii sõitsingi oma truu taksojuhiga Kutaisi poole tagasi.Ei,Motsameta kloostrisse ei tahtnud ma minna,ehkki taksojuht seda mulle soovitas.Olin ju seal kõigest aasta tagasi käinud.Ja järsku oleks sealne püha isa mind jälle sundinud altari kõrvalt käikudest läbi ronima....

Soovisin hoopis oma transportimist kõige uuema hotelli juurde,millest taksojuht mulle pajatas.Ja kas teate,ongi Kutaisis lõpuks hotell,mida julgen teilegi soovitada.Nimeks Bagrati.Tutvusin hotelli restorani inspekteerides peadirektoriga,kes mulle lahkesti luksnumbreid,sviite ja hotelli lisavõimalusi tutvustas.Jällegi pidin võtma oma õlule raske,samas meeldiva kohustuse toimetada sinna kõik oma eurooplastest kolleegid,kes vähegi Lääne-Gruusiasse juhtuvad.Lubasin,sest lubada on ju meeldiv.

Mida öelda-olin lausa üllatunud.Kutaisi on teel paranemise suunas.Muudkui restaureerivad ja ehitavad.Ja kena kaubanduskeskus on neil ka,kus ringi kõndisid sama üllatunud inimesed,kui minagi.Ja siis sai kell seitse ja mind korjati auto peale.Sõit läks tagasi Tbilisi poole.Koju jõudes omandasin 20 maamuna( Tskaltubo kanade toode),mitu kilo mett ( Tskaltubo ja Sataplia mesilaste ühistoode) ja veidi äädikastunud veinist läbiligunenud seljakoti ( firma Carlton toode).

Vanas Tbilisis ringi vaatamas

Täna ajasin kodudest välja oma kaks kohalikku sõpra, kes vahelduse mõttes aegajalt ka giididena tegutsevad.Sundisin neid mulle vana Tbilisi õuesid ja huvitavaid paiku näitama.

Natia arvas,et võiks üles otsida zoroastrite tuletempli varemed,mille asukohta ta vaid oletada oskas.No asusime siis väävlisaunade juurest teele.Olgu öeldud,et päike säras täna Tbilisis üsna kenasti.Mõnus oli jalutada.Vähesed,kelle käest Natia teed küsis,oskasid käega kuskile mäe poole rehmata.No rebisime siis poolviltu Kartlis Deda kuju suunas. Mäe jalamil oli palju huvitavaid maju ja õuesid ja oh, milline vaade sealt veel linnale avanes!

Ja lõpuks leidsime ta-Zoroastrite tuletempli jäänused! Isegi värskelt restaureeritud- norralaste finantseeritud ja puha.

Vaatasin Wikipediast ja teistest interenetiallikatest:

Zoroastrism või Zarathustrism (ka: Mazdaism või Parsism) on 1800 eKr Baktrias tekkinud, 560 eKr reformitud, monoteistlik religioon. See on tänase Iraani maaalal ja seal on tänaseni Zarathustrismi pooldajaid.
Zarathustrismi asutaja oli Zarathustra (kreeka k Zoroaster). Austuse keskel seisab jumal-looja Ahura Masda. Teda nõustavad surematud (Amesha Spenta) ja kuri deemon (Ahriman).

Veel on Wikipedia andmeil zoroastrismi järgijaid kunagiste miljonite asemel vaid 100 000.

Muide, parsi keeles on vesi abani, gruusia keeles on saun abani või abanotubani. Huvitav,eks?

Panen siia ka nende kahe giidi pildi,taustaks Tbilisi linn.

Jõuluaeg ja enne vana uut aastat

Fotol: Tbilisi veehoidla 23.11.2008 ehk Püha Georgi päeval

Pühapäev ja veits külm on.Tuul tuhiseb ja temperatuur langeb öösiti Tbilisis kuskil kaheksa või isegi kümne miinuskraadi kanti.Sain Ela Voodilt teate,et tema tuhiseb oma seltskonnaga täna öösel Gudaurisse suusatama.No seal pidi kraadiklaas vist isegi 20 miinuseni langema.Aga küllap on seal ikkagi ilus.Laviinid olid ju eelmisel nädalal vist ära langenud......

Igatahes varustasin Voodi mõningate praktiliste juhistega.Ehk näeb teda enne järgmise pühapäeva õhtut,kui nad tagasi lendama hakkavad.Käskisin sauna minna ja kõht kuskil heas restoranis täis süüa.Muidu nad seal mägedes ju suusatavad ja suusatavad ja suusatavad.

Sain blogimiseks inspi üliõpilastelt, kellel eile külas käisime.Nad on kolm vahetusüliõpilast, kes oma vahesemestrit oma erinevates post-graduate semestrites teevad ( krt, ei oskagi enam eesti keeles seda ilusti öelda)

Oi,kus neil on alles blogi!Palun vaadake ka ja näete imelisi pilte ja loete lõpp arukat juttu. http://www.gruusia.blogspot.com/.

Igatahes Karini,Uku ja Marko põhjal usun ma,et Eestil on ees ilusad ajad!

Ah et mis ma ise teen?Võtsin just tolmuimejaga ja mopiga põrandad üle.Nüüd on ees kohv väikese piisa konjakiga ja klõbistan.Ohh, kuidas ei taha tööasju tegema hakata,aga vist peab.Teisipäevaks peavad tekkima sissejuhatava koolituse slaidid,aga ma pole veel alustanudki.

Üritasin mõni aeg tagasi pisut tukastada aga ei saanud, telekast tuli "Ooperifantoom", ja see ajas kohe ärkvele.Panin volüümi põhja ja laulsin siis voodis teki all petletades kaasa, kus aga oskasin.

siin kõrval pildil on jääpurikad minu trepi kohal.

Et mis meil siin Gruusias muidu ka toimub? President viskas enne vana-aasta õhtut peaministrit mobiiltelefoniga ja see olla visanud presidenti lahkumisavaldusega.Seda viimast ei olla president aktsepteerinud ( siinset temperamenti arvestades ilmselt rebis puruks ja trampis jalgadega otsas).No ei tea.Igatahes veebiajalehes anti teada,et PM tuleb sellel nädalal tööle.Ja parlamendispiikril oli neerukivi.

Vat nii elame.Mandariinid on endiselt head ja apelsinid.Apelsini kohta öeldakse siin portokali ja õuna kohta vashli.

Olge täitsad! Ja palju õnne naiskoorile "Carmina", kes saab sellel nädalal pruutis neiu ikka ehk 20-aastaseks!!!

Uus aasta ja jõulud Gruusias

Head Uut Aastat!

Pärast üürikest jõulupuhkust siis tagasi Tbilisis.Ja siin jälle jõulud!Igatahes kulub see vaba päev marjaks ära.Saab magada ja molutada,st.süüa teha ja piparkoogitainajäänustest veel viimased eriti maitsvad küpsetised teha.

Perenaine oli pühapäeva öösel minu tuleku puhul tubadesse gaasiahjud sisse lülitanud ja köögilauale omatehtud kozinakit ( mee ja pähklimaiust) jätnud.Nii tore.

Ja tööl tehti ka rõõmsat nägu! Rahvas naaseb üksteise järel Tbilissi tagasi ja hakkame jälle rabelema.Õigupoolest ongi minu kaks esimest päeva läinud jälle õhtul poole kaheksani.Muudkui valime ja intervjueerime ja vormistame.....

Lumi,mis oli aastavahetusel maha sadanud, on nüüdseks peaaegu sulanud.Plusskraadid ja veidi lörtsi vist krabistas vahepeal.Aga pole jalagagi täna välja saanud.Ei viitsi.Toas on ka hea ja Eestist sai kaasa võetud hulgaliselt naisteajakirju,mis vajavad tudeerimist.

Olge tublid ja hoian teid oma tegemistega kursis.