Juba 26 kraadi

Suvi hakkab Tbilisis ilmet votma.Ilm on nii soe,et kiputakse avama uksi ja aknaid igal pool .Seoses tombetuulega on mul kere taiesti kange nagu ei kunagi varem.

Mina lihtsalt ei tea,kuidas kohalikud tombetuuletamisega ara harjuda suutnud on,sh lapsed.

Nii oligi,et tavaparase jooksuringi asemel votsin lihtsalt jalutamise pargis ette.

No seal on ju purskkaev avatud nagu voite naha.On ju ilus? Ja park on juba oma oieilu minetanud.Esimakordselt nagin ka et funikuloor soitis.Sellega on siis pohimotteliselt voimalik Kilpkonnajarve aarde jouda.

Kui on igav ja on ikkagi mote soita kusagile ilusasse kohta,tuleb helistada sobrale.Onneks on olemas peale lurudest kohalike tyypide,kes kuskile kaugele ara soitnud on voi kellel raha taiesti otsas, toeline sober Marco,kes oli muidugi nous mind koos oma perega kuskile huvitavasse kohta viima.
Siin naete Marcot,Marcust ja autot.
Ja nii pani Marco autokesele haaled sisse ja me soitsimegi Mtshetast mooda Bazaleti jarve aarde.Marco naine Tsira nimelt teadis seda kohta varasemast ajast. Meiega olid kaasas veel Eka 1,5 kuud vana ja Markus 1,8 aastat vana.

Suurelt Gruusia sojateelt vasakule ja seal oligi Bazaleti jarv.Vaat niisugune

Taamal on ilusad uued majad.Jarv oli kaunis puhtaveeline,jarve aarde soidetakse muidugi autodega ja mootorratastega sisuliselt otse vette. Jarves suplesid kohalikud talupojad ja muu lumpen.Arvata vois et mingi 19 kraadi oli vesi kindlasti.Paadikauplejatel ei olnud meie juures vedu,sest meist ei olnud vesijalgrattureid ega soudjaid.Naitan kohaliku veekuurordi imesid siis ka pildil

otsustasime,et sinna tuleb tulla veel,aga siis koos ujumisriietega ja pikemaks ajaks.Ja siis me laksime Mtshetasse sooma,sest sinna kirikuid vaatama tuleb minna yks teine kord kui on rohkem aega ja kui kaasas on ajaloolasest tuttav.Igatahes oli tee Bazaleti aarest tagasi soites imeline.

Nyyd olengi tagasi oma hamaras ja jahedas elutoas ja klobistan blogi.Te ei kujuta ette kui ilus on siin Gruusias tegelikult . Tulge ka ja te ei kahetse.