Tere Eesti!Pole nii kaua kirjutanud. Mitte selleparast et viitsimist polnuks, aga justkui midagi erilist ei juhtunud ka.Lihavotted said mooda, tool ikka endistviisi..
Eile s6itsime kolleegidega Zugdidisse,mis asub Loode-Georgias, ysna konfliktipiirkonnas ehk siis Abhaasia piiri aares. Esiteks tahtsime ise naha kuidas piirkonnas meie valdkonna too kaib ja teiseks oli vaja sinna toimetada kaks kolleegi Eestist-Andres ja Merle.
Soitsime Tbilisist valja suure vihmasajuga ja nii see jatkus labi Kutaissi ja Zugdidini valja, kokku vaikese kehakinnituseks ettenahtud peatusega 350 kilomeetrit.Olin taas soojalt riietunud,sest pealinnas oli endiselt jahe.Zugdidis seevastu lambe, niiske 6hk ja umbes 19 kraadi sooja.Uskumatu- magnooliad 6itsevad.Peaaegu subtroopika. 
Voi 6igemini-subtroopika aaremaa, nagu assistent Nata tabavalt ytles.Siin kasvavad tsitrused ja tee ja koik peale ananassi ja banaani.
Tooasjad korda ajanud, istusime lauda ja pidime vastu votma ridamisi tooste, mis peamiselt Eesti hyvanguks oeldi. Olid ju kohalikud poisid meil kylas olnud ja oi, kuidas neile meie juures meeldinud oli!Parast sooke ja jooke liikusime botaanikaaeda,kus asus printsi palee 19.sajandist.
Vaga ilus oli see.Parast botaanikaaia kylastust viis meie kohalik sober Temur ka meid endi poole, kus tutvusime tema perega ja maitsesime pisut tema 20-aastast veini.
Kogu suguvosa oli kogunenud, et olla kohal Temuri vanima tytre teise lapse ilmaletuleku momendiks.Tytar oli ise muidugi ka kodus,liikus kabedalt ringi, ainult pisut vaevatud olemisega. KOhustuslikud napsid voetud,meid koiki 100 x yle musitatud,pidime andma lubaduse,et alati kui Temuri majast moodume 4 km konfliktitsoonist!,peame sealt labi astuma.
6puks saime vaevu hakata Poti poole liikuma,kus pidi olema hotell.Sygavas pimeduses ja Poti sadamalahedastes asfaldiaukudes hypeldes joudsime lopuks Grigoletisse.Oehh. Kuulda oli vaid merekohinat.Kosutav uni ja hommik tuligi juba.
Olime Musta mere aarde joudnud toepoolest!
Ainult et veidi tuuline, vihmane ja tinane taevas.
Aga kihvt !
Teadmiseks,et Grigoletist 10 km edasi ongi Ureki ja Urekist samapalju edasi on Kobuleti.Ja Kobuletist 20 km edasi ongi Batumi!Aga vahepeal on sellised vaated, kus tuleb auto kinni pidada ja sellest valja tulla ja metsikult pildistada. Ja siis tuleb Batumi, kuulus sadamalinn ja peamine Musta Mere kuurort Georgias
Vaade teelt Batumisse
Kuhu meil tegelikult yldse plaanis polnud jouda.Aga et juba seal olime pidime minema vaatama kohta,kus korraldada kolleeg Marco jaoks oluline konverents.Selleks sobis meie jaoks vaga hasti rannapromenaadil asuv Inturisti hotell ( 4 tarni).
Palun vaadake lippu, vasakult kolmas.Selgus,et hotell tegelikult vaga soodne ja et konverentsi tegemine tuleb vagagi kone alla!Vaike Cappucino tarvitatud (muuseas esimene,kus piimavaht ka kuum oli !) siirdusime linna vaatama,kus pidi olema ostuparadiis ja koik mis veel.No te ainult vaadake palun kui ilus!
See paremal on Batumi rannapromenaadi varav. Batumis kaisin viimati 20 aastat tagasi,aga yht-teist taitsa meenus!
No oli ilus kyll!
No oli ilus kyll!Tegime pildi ka yhest ilusast majast,mille omanikku ot
sib Interpol.Maja oli sellegipoolest ilusaim kogu linnas.
sib Interpol.Maja oli sellegipoolest ilusaim kogu linnas.Hingasime aga taiel rinnal seda joodirikast mere6hku,et me kopsud tuulduksid Pealinna saastast.Linn oli kaunis vaikne, ei olnud seal tanaval tollerdavaid noori mehi nagu Zugdidis voi eile kiiresti labisoidetud Kutaissis.Igati k6ik ilus ja puhas.
Siin paremal on pilt sadamarestoranist,kuhu lounat sooma laksime.
Ja siin on pildike sadamas kala pyydvatest meestest.
Kahjuks polnudki enam rohkem aega ja pidime hakkama tasakesi tagasi tulema.
Tore reis oli jah!
No comments:
Post a Comment