Valge roos õitseb

Valge roosipõõsas minu aias Mtsheta tänaval õitseb.

Laulan vahest, kui tuju tuleb, oma kreeklasest ülemusele laulu "When white rose blooms again, you must leave me, leave me lonely..." teate ju seda ilusat Nana Mouskouri laulu?Siiani pole Christos seda lugu veel kreeka keeles esitanud,vaatamata minu pealekäimisele.Muidu ümiseb ta aeg-ajalt mingitele internetist tulevatele kreeka raadio lugudele kaasa ja siis ohkab, et oh,kui ilus laul, aga näh, töö ja töö...

Igatahes on täna laupäev ja pärast ujulakülastust ja juurviljade koduvedimist,riisusin taas lehti,mida viinamarjaväädid halastamatult peale eelmise nädala miinuskraade langetama olid hakanud.Kahju, et ma ei saa kätte kõiki viinamarju,sest et nad nii kõrgel kasvavad.

Panen mõne pildi oma majakesest kah.Siis teate, kus asun.See pilt on tehtud garaazhikatuselt.

Ehh, puhata on hea!

Meil on veel suhteliselt soojad ilmad siin- homme lubab päeval 15 kraadi isegi, aga küllap need külmad ilmad ka tulevad.Üks meie autojuhtidest, Vahtang teab kindlalt, et tuleb jälle jube külm talv.Seepärast on vist isegi hea, et Tbilissi jääda saan.Vähemalt kütan ja kütan...

Tagasi Tbilisis ehk oktoober 2008

Sobrakesed!Olen tagasi Gruusias. Ja juba septembrikuu lopust.Tulin siia kahe rahutu riigi soja jargsest rahuplaanist kinnipidamist vaatlema ja sattusin kogemata peakorterisse.Toesti. Ja niimoodi olengi juba 3 nadalat EUMMi peakorteris palehigis tootanud.Tana kolisime yhest ajutisest peavarjust teise.Nyyd istume koik kogu adminstaffiga yhes suures ballisaalis.Aga nii ongi ju huvitav.Mind voiks ju syydistada deserteerumises,aga leian nagu ka minu suured ylemused siin,et minu too personalirakukeses on ehk efektiivsem,kui Musta mere aares eemal kontrollpunktidest IDPde naasmist kaugelt vaadates.Yhesonaga-teen seda tood,mida olen teinud yle 10 aasta ja naudin,et saan varvata,valida,teha protseduurireegleid jne.....See on kaif!
Muust elust-olust.Sain tagasi oma maja,kus juba kolm nadalat sees olen eland. Ikka Mtskheta tanaval.Internetipanijad mulle veel koju pole joudnud.Reedel pidid tulema,aga ei joudnud.Olin peaaegu unustanud,et see on ju Gruusia, kus kedagi ei saa usaldada.Kain jalle ujumas.Mis veel? Viinamarjad mu aias on valmis,samuti granaatounad.Sotsiaalset elu on vahevoitu.Vahel naen vanu sopru ja kolleege.Ostse omi naen muidugi rohkem,kuna asume ju daatshade piirkonnas.
Mul laheb hasti.Olge teie ka tublid!

Tagasi Tbilisis Juuli 2008

Ehhehhee-olen jälle tagasi!Seekord siis kuumal suvel.Täna oli väljas näiteks 42 kraadi.Päevitasin veidi.Ega palju ei saanudki,sest vett voolas ojadena.
Aga kõigest järjekorras.
Jälle kord suutsin ma oma kohvrikese kodus Tallinnas pakkida nii oskuslikult,et Lennujaamas 6,6 ülekilo kaaluti.Häbeliku ja andekspaluva naeratusega tublid Tallinna Lennujaama töötajad kasseerisid mult sisse 1800 krooni.seekord muide,sõitis kohver minuga kaasa.Ainult autojuht Vova pidi saama südameataki,kui kohvri hotelli kolmandale korrusele vedas.
Töö juures olid kõik vanad tuttavad rõõmsad( ma ei tea võib-olla mõned teesklevad ka, aga siis oskuslikult).Alustasin kohe esimesel päeval korteriotsinguid ja neljanda korraga joppas!
Sain endale Mtsheta tänavale väikese eramaja!Ja sama hinna eest,mida küsisid 2-toaliste korterite pakkujad lärmakate ja tolmuste tänavate ääres!
Mul on 3 tuba ja mõnus astmeline eesaed,kus kasvavad viinamarjad,viigipuu,tkemalipuu,palm ja igasugu muid värke.Ruutmeetreid 100 ringis.Avar köök,õhurikkad ja jahedad toad.Hommikul löön köögiakna ristseliti lahti ja joon kohvi...Aias on kiik,kus saab päevitada.Nii et palun väga-elada võib!
Küllap järgmise nädala lõpus interneti ka saan,siis saab pikemalt kirjutada ja ehk on siis ka pilte lisada.
Virsikud on jube head,arbuusid on super!
Tulge külla.Selleks palun hakata lennupileteid broneerima.Saate sõita Riia või Vilniuse kaudu.
Ah jaa- mul on elutoas klaver kah!

Jälle Kahheetias

Olime terve eelmise nädala Kahheetia pealinnas Telavis koolitamas.

Mäletate ju filmi "Mimino"?Vaat seesama lendur Valiko oligi ju Telavist pärit.Tema lennuväli on seal päriselt olemas kah.Aga tähtsamast:

Tbilisist on Telavisse umbes 1,5-2 tunni tee.Ööbisime ja viibisime linna parimas hotellis Rcheuli Marani,tõlkes Rcheuli veinikelder.Juba esimesel õhtul otsustati meid viia ekskursioonile veinitööstusse päris Kindzmarauli külla.

Ma pean teile muidugi ütlema,et kõik need kuulsad veinisordid kannavad oma külade nime,kus nad kasvavad.Nii tuleb teil Telavvi sõites kimada läbi Mukuzani küla ( üks parim kuivadest punastest veinidest) ja Tsinandali ( parim valge kuiv vein oma hinnaklassis).No ja enne on ju veel Manavi ( selle värviks öeldakse siiin roheline) .

Veinitööstuses oli tore.Maitsesin parimaid vanu valge viinamarja veinisorte-Khvi,Khishi jne. No ja siis veel 2006 aasta ja eelmise aasta Saperavit ( põhiline punane viinamari) ja tehase nimiveini Kindzmaraulit.Khivis oli tunda imelisi lillelisi aroome ja 2007.aasta Saperavis musta sõstart.Oo, ja millised olid tanniinid! Punaveine hoitakse selles tehases ka tammevaatides.

Pärast veinitehas oli suund Gremi kloostrisse. Enne Gremit on Eniseli küla, kust pärit viinamarjast tuleneb kuulsa konjaki nimi.No Gremi konjakit teate ju niigi.

Gremi oli kuni Pärsia shahh Abbasi invasioonini 16.sajandil päris kibe suur linn. Kuningas Levan oli selle asutaja ja põhielanik.Levan oli ise muidugi litsakas mees,kelle naine, Guriast pärit Tinatin soovis et teda pärast surma mingil juhul oma mehe kõrvale ei maetaks.

Gremi on imeline-Gruusias on üldse kombeks et kellatorn ehitatakse eraldi.

Kellatorni saab üles kah kobida.Mõni pilt mis on sealt ülalt tehtud
siin näete Alazani jõe orgu.

Kahheete peetakse üldse kõige paremateks inimesteks kogu Gruusias.Nad räägivad vähe ja on aeglase taibuga põllumehed.Siin kasvab suur osa Gruusia veiniviinamarjast.Kui kahhedid midagi ütlevad,siis nii ka on.Mitte nagu mõned hooplejad ja tühikargajad.Kahheedid on täiesti äratuntavad teisest hõimudest oma tõmmu naha,süsimustade juuste ja rosinpruunide silmade pärast.Puha Pärsia mõju.Pärslased käisid siin sajandeid röövretkedel.Kahheetide rahvuslik murumütsike-must pealael nupuga ja rummuga on täpselt selline,et saab tsäuhti, vaenlase tulekul kiivri peale lüüa.

Kuni 18.sajandi lõpuni oli Kahheetia kuningriik-kuningas Erekle II oli ju see poiss,kes kuulsa Georgijevski rahulepinguga Venemaaga kokku heitis.

Teisel õhtul viidi meid Signagisse.Kuulsasse kindluslinna,mille taastamiseks on meeletuid rahasid sirgeks löödud.No fassaadid on nüüd tõesti hästi tehtud.Kui nad kunstlillede asemele päris lilled rõdukastidesse istutaksid, võiks juba päris lahe olla. Muidugi on üsna gruusiapärane,et selles välismaalaste jaoks ülesvuntsitud linnas on vaid üks suveniiride kauplus.No küll jõuab..

Tegelikult on seal tõesti ilus,ei saa salata.Kena linn, ilus arhitektuuriansambel. Ümber linna on mööda mäekülgi vonklev linnamüür.Ja linnamüürilt alla vaade Alazani orule.

Enne Signagisse sissesõitu on Bodbe klooster.Väga ilus paik.Sealt on ka mõni ülesvõte tehtud.

Bodbesse on maetud, väidetavalt muidugi,Püha Nino Kappadookiast.Seesama nunn,kes Gruusiasse ristiusu tõi.

No ja viimasel õhtul oli pidu.Läksime selleks Shuamtasse,kus on mitu kloostrit ja mitu restorani.

Õpilane Iago, kes ongi tegelikult Bodbest pärit, tõi oma veini,mida tal olla kodus ligi tonn.Siin ta ongi, lohvist kanne täitmas.Nagu ma olen enne juba blogis kirjutanud,on siin kombeks kõrtsi minnes oma vein kaasa võtta.

Igatahes Iago vein oli super hea rkatsiteli (hele) viinamarjast tehtud.Pead haigeks see ei teind.Olgu öeldud,et 60 liitrit jõime ära nagu tirtsti.

Tantsisime metsikult.Isegi osseedi tantse,mis on ju sellised kiired. Hoidke ise käsi 180 kraadise nurga all ja nii pidevalt ja siis laske üle põranda kiirel varvasjooksul. No tore oli.Koju jõudes olime väsinud,kuid õnnelikud.

Lääne-Gruusia

Tulin üleeile lääne poolt komandeeringust.Vaatasime üle Imereti ja Adjara kohalikud asutused ja kohad kus oleks maikuus tore koolitusi teha.

Raske on vist siinmail leida inimesi kellele ei meeldiks sõit nii ilusal teel kui seda on Tbilisi-Batumi.No loodame,et kunagi valmib ka kauaoodatud kiirtee,mida mööda oleks võimalik need 390 kilomeetrit kihutada ka kiiremini kui praeguse 6 tunniga.

Tee läheb Tbilisist kõigepealt mööda Mtskhetast.Seejärel peaaegu läbi Gori,mis on Shida-Kartli keskus ja pealinn.Siis Khashurist paremale.Vasakpoolne suur tee viib Borjomisse kuhu meil seekord asja polnud.Khashuri on kuulus teede hargnemiskoht,kust Kutaisi suunas sõites saate varsti siirupileibadega lehvitavaid vanamutte näha.Kui võimalik,ostke.Värskete ja tulistena on nad head.Tuleb kohe ära süüa.

Nii siis on kohe varsti tunnel,mis eraldab rahva arvamuse kohaselt Ida- ja Lääne Gruusia.Igatahes on tunnelist läbi sõites õhk hoopis teine ja parem, lõhnaks nagu mere järgi.Peatselt algab minu lemmikosa teest-Imereti haljad künkad. Vahi paremale ja vasakule-ikka on jube ilus.Sõita tuleb läbi Shrosha küla mis on kuulus oma savipottide valmistamise poolest.Tehakse kõiksugu pütte,aga kõige olulisemad on ketsid,millesse saad panna liha või seeni ja siis täiega ahju,kus hästi mahlaselt ära smoorivad.Kes on maitsenud seeni sulguniga või kana küüslauguga ehk shmerulit, teavad et ma ei aja jama. Varsti tuleb tööstuslinn Zestaphoni,kus kaevandati ja töödeldi värvilisi metallimaake,näiteks mangaani ).

Pärast Zestaphonit mõnikümmend kilomeetrit on Gruusia suuruselt teine linn Kutaissi.Ennevanasti oli see igavesti vägev linn,mille lähedusse jääb kunagine ülevenemaa kuulus kuurort Tskhaltubo oma mineraalvete ja maa-aluste grottidega,mida kogu aeg juurde avastatakse.

No igatahes Kutaissis,mis ka tuntud kui Gruusia krimide pealinn,korralikke hotelle leida eriti pole.Suutsime mõned siiski pika jälitustegevuse tulemusel lokaliseerida.Palun-siin on ühe hotelli esine - . Peremees oli tegelikult väga tore inimene-tõi meile oma parimat veini juua.

Kutaissist otsustasime jalga lasta nii kiirelt kui saab,et jõuda enne kalaturu kinnipanekut Batumisse.No see õnnestus.Isegi jõudsime enne Urekis mõned kefaalid ja barabulkad kinni pista.

Kes ei tea millised on barabulkad,siis palun-siin on need näha Batumi kalaturul .Parimad on nad friteeritult.

Et oli paastuaja üks võimalikest kahest päevast-Hareba,mil on karmidele lihasuretajatele lubatud kala, oli pakkumisi palju ja ostlejaid kah.Lasime ühe kammelja ära puhastada ja kaasa panna.No kuidas sa käidBatumis ja ei söö kammeljat.Nii ei saa. Vat siinmail on nii,et restoranidesse võid minna oma veiniga.Seda ma teadsin varemgi.Aga et ka oma kaasa võetud kala võib rahulikult teenindavale personalile anda,et need selle rõõmsameelselt ära praevad-toda ma es tiadnu..

Igatahes võtsime vabalt ja sõime enda praktiliselt lõhki,peale võtsime valget veini.Sai naerda,et ülejäänud 365 päeva igatseme taga toda päeva mil enam kammeljat süüa ei jaksanud.No oletatavasti rõõmustas meie poolt alles jäetud kala üle vähemasti teenindajate kass..

Hommikul tegime kiired käigud ametialastes küsimustes,elik vaatsin üle tuttavad poisid osakonnas.vaat see pilt on tehtud Adjara politsei peavalitsuse ees.Ilus põõsas, eks ole.Ainult et ma ei tea mis taim see on.

Nii-Batumist välja.Tee äärest sai ahnepäitsude poolt kaasa rabatud adjara magusaid apelsine,mida siinmail ka vashingtonideks kutsutakse.On õhukese koorega ja mahlased.No ja siis jälle Urekisse,et koduste poolt edastatud soove kalade kaasaostmises täita.Olen siin koos umbes 7 kilo kefaaliga.Tagasisõit läks ludinal.Ainult üks peatus Bagdati teel asuvas söögikohas ja siis Shroshas autojuht Georgi naise sugulaste juures,kus on alati olnud väga hea vein.

Vaadake kui ilus on vaade nende koduaiast jõekesele.Siis otsustasime,et enam peatusi ei tee ja 2 tunniga olimegi Tbilisis tagasi.Proovisime,kuidas masin kiirust võtab.

Saime mööda Land Cruiserist ja siis ka Audi dzhiibist.Kehvematest pillidest ma siin ei räägi.Meie spidokas näitas 210 km/h.Aga seda me proovisime ainult korraks.Tagaistmel olev Thea oli pisut kange ja lubas meiega mitte kunagi enam rääkida...

Koju jõudes olin väsinud, kuid õnnelik.

Ja järgmisel päeval panin juba jälle kalad ahju.

Sulnis pühapäev

No nii-päike jälle väljas.Linn pöörab tasapisi roheliseks.Hommikul bassein ja 1,4 km.

Pühapäeva puhul võtsin ette jalutuskäigu linna.Mööda Barnovi tänavat Rusthaveli avenüüle ja sealt vanalinna oli päris mõnus käia.Prospero raamatupoes väike sisseost-Gruusia ajalugu ja Gruusia turismijuht.Ja muidugi parim Caffe Latte kogu linnas.Mmm...

tegin oma lemmiklinnajaost mõned pildid.Mõtlesin,et lähen Leselidze tänava algusesse ja sealt taksoga otse koju,aga...Nägin Schwarzkopfi juuksurit Chardenil ja panin järgmiseks laupäevaks aja kinni.Siis nägin et see hea plaadipood oli lahti ja pidin ju sinna ka minema.Natuke ostsin. siin näete natuke Chardini tänavat. Ja siis ma pidin ühte küünelakki vaatama minema aga ostsin huulepulga hoopis.See õites puu on Sioni kiriku aias.Seal on üldse jube ilus praegu

Kiluleib

meile Gruusiasse tulid külla inimesed Eestist.Ja mida nad tõid?Eks ikka leiba ja kilu ja värske Ekspressi!

Ilm on siin mega,sest 25 kraadi sooja püsib päeval pidevalt ja päike särab Kirsid õitsevad mis mühiseb ja tkemali puud samuti.Kahetsusega loen veebist sellest lumetormist mis Eestimaal möllab ja teie kõigi meeled ning füüsise virgena ja värskena hoiab.

No meil -katoliiklastel -olid siin vahepeal ju lihavõtted ära.Värvisin mune ja tegin kohalikust toorainest pashat.Tuli hea.Pilt on siin.Munade pildi panen ka et näeksite.Kui ilusad tulid välja.

Kirsside õitsemisest tegin ka juttu.Et näeksite,panen kah pildi juurde.Minu verbaalne väljendusoskus hakkab vähenema sellepärast on siin blogis rõhutatud pilte.Loodan,et andestate..Ehk saabub peatselt inspiratsioon ja viitsin kirjutada mis siin muidu juhtub.

Ah jaa-nälgijad panid eile oma telklinnaku kokku ja lahkusid parlamendi eest.Kõik on korraga rahulikum..Ja isiklikest saavutustest rääkides- ujulas sudan juba 1,5 kilti rinnuli ujudes ära teha.Vahepeal muidugi puhkan.No mis siin ikka- olge tublid ja küllap varsti näeme.

Ahjaa-kilusid ei ole enam karpi jäänud rohkem ,kui 3 tükki...

Kuidas siis eluke veereb

On tuuline.Lausa väga tuuline.Mõlemalt poolt kolistab rõduaknavõredega.Kardinad lehvivad.Kell on kaheksa saamas ja ma lõpuks arvuti taga.Kogu päeva olen ringi rebinud nagu hull.Kuigi pidin täna hakkama tõsisemalt mõtlema oma esmaspäevasele kõnele,et mida ma siis õigupoolest räägin neile 20-le.Et ei ajaks mingit plära niisama.

Fotol 1.Tavisupleba väljak Püha Georgiga

Fotol 2.Tbilisi linnavalitsuse maja klaashelmestes puudega

No aga pärast pudru läksin hommikul ujulasse.Ujusin oma kilomeetri ja veits üle ( jõudu lisandub iga korraga),siis rebisin kingasalongi Paliashvilil,kust mutid polnud oma kotikataloogiga veel kohale jõudnud.Nimelt olin ma käskinud neil kataloog kaasa võtta,et neilt lisaks kingadele ka sama nahaga kott tellida.No ei olnud ei Liidat ega Tamaari.No siis põrutasin padavai koju süüa tegema, sest olin lubanud sõbrale kupatisid teha( jube head sealiha vorstid).No siis sõime,vahtisime telekat.Seejärel põrutasin jälle kingasalongi.No seekord pidin vaid 30 mintsi ootama,jõin aga kohvi ja passitasin uusi mudeleid jalga.Lõpuks saabus Liida ja joonistasime mulle kotifassongi.No ja siis ma lihtsan pidin minema Kavsadze tänavalt läbi.Pagar tervitas mind nigu vana sõpra ja andis 1,4 lari eest kilo pärmitainast.Siis läksin lihapoest läbi ja võtsin homse peale mõeldes vasikaribisid.Et teen neid smoorungina ja juurde spinatisalatit.Siis jälle koju ja tahtsin panna ahju kütte,et hatshapurit teha.

Õnneks tuli jälle sõber,kellel polnud kodus midagi teha,kuid kes ahju oskas sütitada.No vaatasime jälle telekat.Tuli Elisabeth.Golden Age.Väga hea film.Siis sõime hatshapurit.Selgus et ma ei olnud õigesti juustu pudistanud vaid olin teinud suured tükid.Muidu oli maitse OK.No nüüd läks sõber õnneks koju.

Panen pildid oma majast siia teksti juurde.Eks ole,et minu majal on justkui mõjutusi kuulsalt Austria arhitektilt Hundertwasserilt.Ja veel lisan oma poe pildi.Sealt saab kõike-juurvilja,leiba,piima,puuvilja jne..

Ahjaa- kirsid õitsevad juba.

Tulge siis palun külla.

Pildid elust enesest

Ilm on tavatult ilus.Sooja 18 päeval,öösel muidugi külm.Mõned inimesed kes mu blogi külastavad on kurtnud sissekannete vähesuse üle.Ma pean teile ütlemsa,kallikesed,et siin ei ole mingi Eesti.
Läksin Kaukasusneti kontorisse kus öeldi järjekorra pikkuseks olevat 2 kuud! Kusjuures eelmisel aastal paigaldati mulle net 1 päevaga. Vaat selline on progress 1 aastaga.Nüüd siis ootan,millal korterperenaine jõuab kokkuleppele hetkel Bakurianis suusatava naabriga,et teeks interneti paketiteenuse pooleks.Sellega pidi saama kiiremini.Ega midagi-ootame.Siin maal oodatakse palju.Kõigil on aega laialt käes.Tööd ju ei ole ja kõik hängivad või sõidavad oma kallite autodega.Oi, ja kui te neid meeletult ilusaid uusi mobiilide mudeleid näeksite millega siin eputatakse...Endal pole penni perse pista,nagu ütles minu kadund vanaema.
Vitsustasin vahepeal mõned apelsinid.Ehh,kui mahlased ja magusad.
Loen unelektüüriks kodust kaasavõetud Õnnepalu Flandria päevikut.Jube hea raamat.No mina kahjuks nii kaunilt kirjutada ei suuda.Püüan küll parimat.
Mõtlesin nüüd õue minna,et vett ja mahla tuua,aga ei viitsinud.Kohvi ja teed saab ju teha ja apelsine on nii et tapab.Homme lubas Vova mulle tuua neid 10 kilo ja siis veel Zugdidi sidruneid ja Adzaari kiivisid.Kas te muide teadsite,et Gruusias kasvatatakse kiivisid?
Õhtul peaks olema ühelt erakanalilt Okruashvili eksklusiivintervjuu.Vova andmetel pidi ta selles paljastama presidendi võika ahnitseja ja perverdipalge.Eks homme kuulen ülevaadet,sest kohalikku grusiini kes sünkroontõlke teeks,pole täna õhtul vist võtta...
Homme astun Vake ujulast läbi.Pean ennast käsile võtma ja ujumas käima hakkama.Iga päev.Vat nii.

Uus kodu

Olen juba mitu päeva elanud oma uues kodus Kekelidzel.Korterit pakkusid välja kolm maaklerit korraga.Asub kolmandal korrusel 8-korruselises.Mööbel on jube ilus.Elutoas selline antiikne ja magamistoas nägus hele lehtpuit.Korteril on kaks rõdu nagu Tbilisis peabki olema ja korter läbi maja.On selline valge elamine.Köök avatud elutuppa ja siis on veel väike kabineti moodi toake,kus Sony muusikakeskus.Telekas on kah Sony.Magamistoa aknast ja rõdult vaatan ma mäge ja Mtatsminda telemasti.Soojapuhur/õhupump elutoas ei tööta,mistõttu pean elektriradikaga läbi ajama.Tegelikult on päeval heleda päikese tõttu väljas oluliselt soojem kui väljas.
Igatahes on mu uus elamine kõige rõvedamas majas kus ma Tbilisis seni elanud olen,aga korter vaieldamatult parim.Kui mitte arvestada vannitoa kõrval esikus nurgas olevat lekkekohta,mis hallitab.No kõike head korraga ei saa.
Laupäeval tegin juba turutuuri ja käisin Goodwillis( kõige suurem hypermarket Tbilisi äärelinnas Usa Saatkonna lähedal) et olulisi majapidamisasju ja nipetnäpet osta.Goodwilli makseterminal ei töötanud ja kohalik ATM pidi peaaegu mu krediitkaardi ära sööma kui ma tuimalt sinna kaks korda olin vale pini löönud.Autojuht Vova oli pisut kõvera näoga,et ma tal laupäeval välja lasin tulla.Ta vist saab kodus praegu kogu aeg sõimata,et ta vähe raha koju toob.Nad ostsid ju uue Toyota Corolla ja Maka tahab uut arvutit kah.
Õhtul käisime Marcoga Kalas söömas.Oli tavapäraselt hõrk pidusöök gurmaanidele kanashmeruli,seente,seashashlõki ja valge Tsinandali seltsis.Viisin marcole Jaan Krossi „Keisri Hullu“saksakeelse väljaande.Miks nad Balthasar Russowit uuesti inglise ja saksa keeles ei taha välja anda? Koju sõites selgus asi,mida olin oletanud.Nimelt viib Marco maja juurest vonklev mägitee täpselt minu maja ette.
Toidupood,kus on ka suurepärane juurvilja-puuviljalett asub minu koduuksest täpselt 120 m eemal.Täna, so. Pühapäeval,mil neid ridu kirjutan käisin Vakes jalutamas.Jube ilus ja soe ilm.Arvan,et mingi 16 kraadi.No ma lihtsalt pidin sinna Paliashvili kingasalongi minema,kus naised mind kohe jälle ära tundsid.Leppisin nendega kokku et tulen järgmisel nädalal uuesti ja siis vaatame...
Vake pargis tuterdasid lapsed ja emad ja koerad nagu ikka.Jube soe oli,nahk oli seljas palav.Läksin tagasiteed tulles Mosashvili nurgal asuvasse veinipoodi,kus tuttav vanamees oli.Sõimasin teda viimasel korral lahtise valge veini eest mis mul pea haigeks tegi,aga ostsin ikkagi uue Tsinandali.Veel lasti mulle maitseks tubli klaas uut valget veini.Lubasin,et järgmine kord ostan.Siis läksin Chavtshavadzel ainult niisama korraks Mexxi poodi ja ühed püksid olid väga ilusad.Pidin ära ostma.Peamiselt sellepärast,et nr 42 mulle jalga läks. Andsin lubaduse et ei ühtegi riidehilpu enam siin ei osta.Ma ei tea kas ma saan seda pidada.Olen nõrk.
Tulin ringaia kaudu tagasi ja Tsira-Marco maja juures pöörasin üles ja olingi 300 m pärast oma koduukse ees.
Praegu tuli Eurospordist meeste 15-km suusatamine.Veerpalul läks seal päris hästi.Salumäel hüpetes nii hästi ei läind.