Juulikuu lõpp Tbilisis 2011

Õhk on vihmajärgselt jahe ja hea on rõdul istuda.Ümberringi nõriseb veel siit-sealt puulehtedelt vett.On vaikne.Ei tea kuhu kõik naabrid on läinud.Kas tõesti kuulsale Batumi Jazz-festivalile, kus selle aasta tõmbenumbriks Macy Gray on.
Leo lösutab laua peal juunikuisel "Eesti Ekspressil",silmad kinni.Mehikesel on vist kange uni.
Hommikul oli mul järsku koristamise tuhin, kraamisin ja pesin põrandaid.Vedasin madratsid õue tuulduma ja sinna need vihma kätte jäid, kui vahepeal ujumas käisin.Nüüd on nood vettinud ja ootavad homset kuivemat ilma.
Ma ei tea, järsku ongi madratsite leotamine kõigiti sanitaarne ja kohane puhastusviis.

"Maailm on üks ohtlik koht" kirjutas maailmarändur Hannes Hanso eelmisel nädalal ühes oma järjekordses artiklis -intervjuus-mõtteavalduses liibanonlaste teemal. Kuidas ta küll teadis, sest eilsed jubedad uudised maailma heaoluriigist lõid jahmatusest tummaks.Miks nii juhtus?Kuidas sai midagi sellist juhtuda? Uudistes on rääkinud tublid noored norralased oma jubedast eilsest päevast.Loen vaheldumisi Feissarit ja töömeile ja olen enamvähem selgeks saanud et minu norras elavad kolleegid pole ohus.Õhtul selgub Rustavi 2 vahendusel, et saarel on olnud kaks gruusia tüdrukut, kellest üks on vigastatud ja teisest esialgu andmed puuduvad....

Panen küünla põlema.