Batumi enne ja parast Vol.1

parempoolsel pildil: vaade Batumi sadamale.

Nyyd siis jalle yle hulga aja kirjutama.Et on jaaniohtu, siis on koigiti kena kodus istuda ja pisut netis mollata.No mida siin ikka muud teha on, koik paevad on ju grusiinidele sarnased,st igal paeval ja ohtul voib veini votta.Seega ei ole minu poolt yles haibitud Pyha Johannese paev neil kohalikel inimestel tugevaid vaibe tekitanud ja nad on mind yksi jatnud....

Ei ole hullu.Arge muretsege - vahepeal ongi tore kodus magada, raamatut lugeda, ajakirju lehitseda ja klobistada arvutis.Kaisin tana ainult juurviljapoe poiste juurest kurke ja tomateid ostmas.Ai- tegelikult mureleid kah!

Olen vahepeal kainud kogunisti kahel korral Batumis.Juunikuu esimesel nadalal, ehk kohe,kui Piret ja Mari Tbilisist ara soitsid ja siis nyyd sellel nadalal uuesti. Pean teatama,et soit Batumi kestab pideval autosoidul 5 tundi ja selle teevad labi naerunaoga ainult vahesed mehed,nagu meie missiooni autojuht Georgi naiteks.Temaga on meil valja kuulutatud voistlused nagu "kes saab sellel suvel pruunimaks" ja " kes votab seekord soidule kaasa kihvtima muusika". Teel Batumi soidetakse labi ilusatest kohtadest nagu Shrosha kyla, kus on sajandeid joeaarsest savist potte tehtud ja kust on parit autojuht Georgi naine.Pildikene pottidest mida tee aares myyakse.Veel soidetakse labi Imereti, Kutaissi mis ongi Imereti pealinn, siis Guria, mis on koige madalam paik Gruusias ja siis tulebki Adzhaaria,mille pealinn on Batumi.Mollisime ennast kohe hotelli Inturist Palace ja laksin randa.

Kuum paike - rannalebats- vaade sinistele lainetele-vahepeal kividel ukerdades lainetesse-korvaklappidest Trenet laul "La Mer", taamal rannakividel magamas kohetu kalur, kalaong korval. Ilus!

Parastpoole naitasin ennast ette kohalikule staffile, kellega pisut rannahoone restorani Adzhaari hatshapurit sooma laksime.Teadmiseks teile, kes te ei tea voib-olla, et Adzhaari hatshapuri tehakse pealt lahtise juustupirukana kuhu valatakse valmimisel peale toores muna ja pool pakki void. Et laheks libedamalt.Ohtusook kujunes sundimatuks Supraks,millele jargnes sumedas suveoos jalutuskaik mooda rannapromenaadi- mina, ilus nagu ime, minu assistent Eka ja autojuht Georgi. Koik vaatasid meid- mina ilus priske blond, ilus mustaverd noormees ja kohalik tume neiu jalutasivad. Minu kolleeg Marco oli oma sobraga kuhugi kadunud.Hiljem nabisid mind hotelli ees jalle kinni kohalikud politseinikud kellega pidin kylma olut votma.

Jargmisel paeval tegimegi pisut tood- olid moned kohtumised, aga siis suundusime kohe Batumi kalaturule ja sealt valisime valja moned kammeljad mis meile ara puhastati ja korvale restorani soomiseks toodi. Moned pildid vanaeitedest kes kala myyvad ja kammeljast keda sai maitstud.Kammeljas oli vaga hea ja sinna juurde hea kylm vein. See viimane tegi mind julgeks. Ja

siis pidime kohe Kobuletisse ujuma minema,sest seal ei ole meri nii sogane kui Batumis ja lained on kah vaiksemad.Kobuleti on grusiinide armastatuim kuurort,sest see ei ole nii rikas ja ilus kui Batumi ja on sihuke vaike,kodune.Yks pikk peatanav,millel pikkust 15 km ja kannab nime Rusthaveli muidugi. Kes arvab ara mis nime kandis tanav Noukogude ajal, saab 10 punkti.

Moni pilt Kobuleti rannast paremal ja all vasakul on vaade Batumile ylalt magedest. Sinna suundusime parast kohaliku sobraga ja teda saatvate isikutega ohtusoogile. No see vaade oli taitsa lopp ja see soit sinna! Oh sa issake.

Jargmisel paeval otsustasime minna Goniosse,sest seal alles on ilus meri ja puhas ja yldse ei olevat laineid.Vaat Gonio on kuulus selleparast,et seal on ule tuhandeaastane voi vanemgi kindlus mis roomlaste poolt ehitatud ja legendi jargi oli just Gonio see paik,kust Kuldvillak Jasoni poolt varastati selle valeliku Medea kaasabil. Siinkohal moned pildid Gonio kindlusest.Ainuke viga et seal oli tulipalav! Kultuuriline osa taidetud,pidime kohe minema ujuma.Siin on moned votted Gonio rannast ja rannakividest. Kogemata on pildile jaanud ka Marco ja tema sober

selline reis oli see meie Batumi 1. Edaspidi kirjutan mis sai siis kui laksime sinna teist korda.

Gudauri-Kazbegi

Reisipalavik viis mind koos kolleegidega Gudauri.Imelisse suusakuurorti,kus eestlastest suusaturistid ju hilise aprillikuuni muudkui suusatasid.
Teel Gudauri jaab koigepealt ette imekaunis Jinvali veehoidla.Nii ilus,et hing jaab kinni...

Ja siis tuli autojuhile meelde,et just sel paeval,kui meie soit toimus,oli Gudauri teele jaavas kirikus yks aasta olulisemaid kirikupyhi.Ja oi issake, kui palju inimesi sinna vooris kyll autodega ja bussidega. Ja kui palju neid voonakesi kahe,kolme ja nelja vahel veeti,et ohverdada..Vaevu inimmasside ja tossutavate Ladade ja Volgade vahelt labi pressinuna saime siiski oma teed Gudauri poole jatkata.

Hotell Marco Polo asus mae otsas ja ilus vaade oli sealt.Hotellis ara kainuna otsustasime poorduda viisakalt autojuhi poole,et jarsku ta viib meid ka Kazbegisse,kui juba kord on valja tuldud.

Ilm oli imekaunis-poorane ja lambe ohk Tbilisis olid asendunud magise jahedusega.Dzhiibis kolas vaikne dzhassmuusika( minu plaadid!!) ja kui ilus see koik kokku oli.Gudaurist moned kilomeetrid makke on vapustavad vaated. See ongi Kaukasuse maestik. Ja mina olin toesti seal!

Need olid toelised maed,kas teate.Mitte mingid niisama kuskilt vaadatud.Ja kuristiku pohjas karises voolata maestikujogi. Hirmsa kohinaga.Nagu lendaksid havituslennukid yle pea..

Sellel pildil on juba Kazbegi magi naha.Kazbegist edasi Vladikavkazi meil soita enam ei lubatud.Nii et tagasi Tbilisi peale.Autos loppesidrahvusvahelised dzhassiplaadid.Panin Lindpriid.Aeh,kui ilus seegi oli. Sellel pildil olen koos politseiakadeemia oppejoud David A-ga.Tore inimene on ta.Kazbegi teele jaab suure rauasisaldusega mineraalveeallikas.Raud on teinud kogu kalju kollaseks.Ja mineraalvett tuleb koha peal tarbida, sest Tbilissi joudes muutub see kah kollaseks.Muidu hea maitsega-=soe ja kihisev ja veidi soolane nagu looduslik mineraalvesi ikka.

Teel kolasid ilusamad Eesti laulud ja Aarne Oidi plaat Margus Kappeli esituses.Kuni olime joudnud taas lambesse Tbilissi.Ja kui auto lopuks koduse Chavtshavadze avenyyle oli joudnud,tuli "Unustuse joel".Me peaaegu nutsime...

Panen siia veel yhe pildi.

Ja muuseas see koik mis eelpool kirjutasin on tosi.